Kimsaq'aytu Unaq icha Kimsayuq Unaq nisqaqa huk tiksimuyu yachay pacham, sistimam, 50,6 hunu watakunam Pirmiku pacha tukukuyninmanta 251.902 hunu wata ñawpaqta (Mya), chaykama Hurasiku Pacha qallariynin 201.36 Mya.[1] Kimsa q'aytu nisqaqa Chawpikawsaq pachap ñawpaq kaq, aswan pisi pachanmi. Chay pacha qallariypas tukukuypas hatun chinkachiy ruwaykunawanmi riqsichikun.[2] Kimaq'aytu Unaqqa kimsa pachakunapim rakisqa kachkan: Qallariy Kimsaq'aytu, Chawpi Kimsaq'aytu, Qhipa Kimsaq'aytu.

Rimapaqarinan yachay llamk'apuy

Kimsaq'aytu nisqaqa 1834 watapi Friedrich August von Alberti sutiyuq runap sutichasqanmi karqan, kimsa sapaq qaqa qatakunap qatiqninmanta (grigu simipi triás niyta munan 'kimayuq'), uralan Alimaniyapi mast'arisqa: uray Buntsandstein (llimp'iyuq rit'i rumi), chawpi Muschelkalk (k'aspiyuq isku rumi) hinaspa hanaq Keuper (llimp’iyuq t’uru).[3]

Fechas y subdivisiones nisqakuna llamk'apuy

Serie/Epoca Faunal nisqa etapa Tiempo span
Plantilla:Colored period link Plantilla:Colored period link ( 208.5 – 201.4 ± 0,2 Mya) .
Plantilla:Colored period link ( 227 – 208.5 Mya) .
Plantilla:Colored period link ( 237 – 227 Mya) .
Plantilla:Colored period link Plantilla:Colored period link ( 242 – 237 Mya) .
Plantilla:Colored period link ( 247.2 – 242 Mya) .
Plantilla:Colored period link Plantilla:Colored period link ( 251.2 – 247.2 Mya) .
Plantilla:Colored period link ( 251.902 ± 0,024 – 251.2 Mya) .

Ñawpaqmanta tiksimuyuqillqa llamk'apuy

 
Ladinian etapa kachkaptin Tethys kitita qhaway
 
230 Ma hatun suyupi musuqmanta ruway

Pukyukuna llamk'apuy

  1. Ogg, James G.; Ogg, Gabi M.; Gradstein, Felix M. (2016).
  2. Sahney, S.; Benton, M.J. (2008). "Recovery from the most profound mass extinction of all time". Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences 275 (1636): 759–765. Error: Bad DOI specified. PMID 18198148. 
  3. Friedrich von Alberti, Beitrag zu einer Monographie des bunten Sandsteins, Muschelkalks und Keupers, und die Verbindung dieser Gebilde zu einer Formation [Contribution to a monograph on the colored sandstone, shell limestone and mudstone, and the joining of these structures into one formation] (Stuttgart and Tübingen, (Germany): J. G. Cotta, 1834).
"https://qu.wikipedia.org/w/index.php?title=Kimsaq%27aytu_Unaq&oldid=655236" p'anqamanta chaskisqa (Wikipedia, Qhichwa / Quechua)